TÄNASED JA HOMSED HAMBAJUUBILARID
Oma hammastega ühest sajani!
Oma hammastega ühest sajani!
Hammaste hoidmine ja säilitamine läbi aastakümnete tagab eakana täisväärtusliku nauditava elu. Tänased lapselapsed on tulevikus kellegi vanaemad ja vanaisad, tulevased hambajuubilarid. Ja olenemata vanusest, me kõik vajame alati lõbusaid piirideta koosolemise hetki, mis panevad veel aastaid hiljemgi laialt naeratama.
Siin fotodel kohtuvad kaks elurõõmsat põlvkonda. Mis neid ühendab?
Hambatühimik või valutav hammas tekitavad tavaliselt tuska ega kutsu pildile…
Ilmselt saad isegi aru, et meie hambamodellid naeratavad ebaeestlaslikult palju ja seda põhjusega.
Fotograaf: Laura Nestor.
Soovid oma hammastega elada sajani? Hommikul pese hambaid enne sööki.
Soovid oma hammastega elada sajani? Hoidu näksimisest, jäta söögikordade vahele 3 tundi.
Soovid oma hammastega elada sajani? Loputa suud, juues vett pärast sööki.
Soovid oma hammastega elada sajani? Vali ksülitooliga näts.
Soovid oma hammastega elada sajani? Pese igal õhtul hambaid 30 minutit pärast sööki.
Soovid oma hammastega elada sajani? Hambad saad ideaalselt puhtaks, kui pesed neid õigete võtetega hommikul ja õhtul.
Soovid oma hammastega elada sajani? Kasuta õhtul enne hammaste pesu hambavaheharja või hambaniiti.
Soovid oma hammastega elada sajani? Ära ava hammastega pudeleid.
Soovid oma hammastega elada sajani? Näita kõigile oma ilusat naeratust!
Hammaste kaotamine on koomiline vaatepilt, kuid igivanade proteesidega võib ette tulla liiga pööraseid üle võlli olukordi. Sa ilmselt ei tahaks päriselt selles olukorras olla…
„Oli 1960. aastate keskpaik. Istusin koolis arstikabineti ukse taga ja ootasin oma aega. Seest kostsid kummalised helid. Justkui käivitati Žigulid ja keegi kraapis naelaga mööda klaasi. Sekka lisaks klõpa-klõpa voki tallamist ning hädakisa. Kaaskannatajad ukse taga muutusid näost järjest valgemaks, kõikide silmist paistis hirm. Mis edasi sai, sellest puudub mälupilt! Kogu see õudus päädis paari metallplommiga! Kahjuks ei olnud see ühekordne kogemus!“
„Olen sõjajärgne laps. Kui sündisin, elasime esmalt muldpõrandaga majas, kõigest oli puudus. Sellisel ajal oli hammaste eest hoolitsemine kolmandajärguline. Pere peale oli heal juhul üks hambahari. Minu isal Oskaril olid valehambad juba siis, kui ta teisest maailmasõjast tagasi jõudis. Ja mis siin salata, sama juhtus ka minu hammastega, pidin hakkama suhteliselt noores eas proteese kandma. Lugusid kuivkemmergusse pillatud valehammastest ja mis nendega kõik edasi juhtus, ma parem rääkima ei hakka. Täna tunduvad sellised lood rohkem muinasjutuna.“
17-aastane
Mu vampiirikihv oli küll väga armas, aga ilus naeratus on minu jaoks väga oluline. Ilmselt olen ma üks sajast, kellele tõesti meeldivad breketid. Need said kohe osaks minust ja ma ei tunnegi enam, et mul on suus raudtee. Võib juhtuda, et kui need lõpuks ära võetakse, tunnen end tükk aega „veidi paljana“. Mina hoolitsen iga päev oma breketite ja nemad minu tulevase sirge naeratuse eest!