KLIINIK 32 KOOSTÖÖS EESTI TERVISHOIU MUUSEUMIGA TUTVUSTAVAD:
Hammaste tervise kuu •
Räägime hingeõhust!
Värske hingeõhk on meile oluline suhtlemisel ja suhetes.
Ebameeldiv lõhn suus sisaldab väävliühendeid, mis tekivad mikroobide poolt hammaste külge kleepunud ja igemetaskutesse jäänud toiduosakeste lagundamisel. Värsket hingeõhku on võimalik saavutada vaid regulaarse suuhooldusega.
Hambaarstid soovitavad vähemalt kaks korda päevas hambaid pesta ja korra õhtuti niiditada. Kui pesed, pööra tähelepanu igale hambale ning jälgi, et kõik hambapinnad saaksid puhtaks. Niiditamine aitab sul puhastada igemetaskuid ja hambavahesid. Tulemus on hea, kui keelega hambaid katsudes tunned, et need on täiesti siledad.
Alternatiive hammaste pesemisele ei ole. Parema tulemuse saavutamiseks loe hambahoolduse õigetest võtetest Kliinik 32 lehelt.
Laste suuhingamine
Lapseeas suuhingajal on keel vales asendis, lõtvunud ja vajub neelu. See põhjustab unehäireid ja pikema aja vältel väärhambumust, mis nõuab juba ortodondi sekkumist. Pikaajalise suuhingamise korral kaasuvad halb rüht, suukuivus, kõneprobleemid ja välimuse muutus, kuna ninahingamine on normaalse näokolju väljaarenemise eelduseks.
Esimese sammuna tuleks pöörduda nina-kõrva-kurguarsti poole, kes selgitab välja vale hingamisharjumuse põhjuse.
Teismeliste suuhingamine
Teismelist suuhingajat iseloomustab rohke kaaries – suu on pidevalt kuiv, ebapiisav süljeeritus laseb bakteritel vohada ja kergesti tekivad hambaaugud. Iseloomulikuks tunnuseks on ka längus kehahoiak (ettepoole õlad ja kaarjas selg, mis profiilis vaadates meenutab küsimärki), tumedad ringid silmade ümber, krooniline väsimus ja kergesti ärritumine.
Teismelist suuhingajat on keerulisem harjutada taas õigesti hingama, kuid arsti ja patsiendi koostöös on see võimalik. Lisaks nina-kõrva-kurguarstile peaks teismeline suuhingaja kindlasti pöörduma ka ortodondi poole, kuna suure tõenäosusega on tal juba tekkinud sekkumist vajav vale hambumus. Lisaks tuleks külastada müofunktsionaalset terapeuti, kes aitab taastada õige hingamise.
Täiskasvanute suuhingamine
Täiskasvanud suuhingajale on üheks iseloomulikumaks tunnuseks norskamine. Norskamist peetakse sageli tabuks, sellest ei räägita ja sellega ei tegeleta, kuid tähelepanuta jäetud norskamise ning seda tingiva suuhingamisega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. Alates valest hambumusest ja halvast suuhügieenist kuni lõualuude deformatsioonini ning välimuse muutumiseni.
Sarnaselt teismelisele on ka täiskasvanud suuhingaja krooniliselt väsinud, kergemini ärrituv ja vale kehahoiakuga. Sageli on talle iseloomulik ka suuhingajale omane muutunud näokuju.
Täiskasvanud suuhingaja peaks kindlasti pöörduma nii nina-kõrva-kurguarsti, müofunktsionaalse terapeudi kui ka hammaste seisukorra hindamiseks ortodondi poole.
Läbiviijad:
