Hea Une Keskus ja Kliinik 32 tutvustavad:
Hammaste tervise kuu •
Hinga nina, mitte suu kaudu!
Suuhingamine
Suuhingamine, nagu nimigi ütleb, on nina asemel suu kaudu hingamine, mis tekib pideva ninahingamistakistuse korral. Suuhingamisega kaasnevad muutused lõualuude ja -lihaste arengus, millel on omakorda tõsised tagajärjed hammastele ja tervisele üldisemalt.
Suuhingamine võib tekkida juba lapseeas. Väikelastel on suuhingamine kõige sagedamini seotud adenoidide, allergilise nohu või suurenenud mandlitega. Kuna nina kaudu on ebamugav või lausa võimatu hingata, omandab laps vale hingamistehnika ja hakkab hingama suu kaudu.
Kui Teie laps on suuhingaja, on väga oluline aegsasti abi otsida ja probleemiga tegeleda. Lapseeas suuhingamise põhjuse (adenoidid, mandlid) kõrvaldamisel on korrektset ninahingamist võimalik kergemini taastada.
Vaata, mida arvavad suuspetsialistid:
 | Mis on suuhingamine ja kuidas seda ära tunda?Kõrva-nina-kurguarst Heisl Vaher |
 | Kuidas mõjutab suuhingamine hambaid?Ortodont Katri Herman |
 | Kuidas uuesti õigesti hingama õppida?Müofunktsionaalne terapeut Andres Köster |
 | Kuidas muutub suuhingaja välimus?Esteetilise hambaravi ja proteesimise spetsialist Martin Martma |
Laste suuhingamine
Lapseeas suuhingajal on keel vales asendis, lõtvunud ja vajub neelu. See põhjustab unehäireid ja pikema aja vältel väärhambumust, mis nõuab juba ortodondi sekkumist. Pikaajalise suuhingamise korral kaasuvad halb rüht, suukuivus, kõneprobleemid ja välimuse muutus, kuna ninahingamine on normaalse näokolju väljaarenemise eelduseks.
Esimese sammuna tuleks pöörduda nina-kõrva-kurguarsti poole, kes selgitab välja vale hingamisharjumuse põhjuse.
Teismeliste suuhingamine
Teismelist suuhingajat iseloomustab rohke kaaries – suu on pidevalt kuiv, ebapiisav süljeeritus laseb bakteritel vohada ja kergesti tekivad hambaaugud. Iseloomulikuks tunnuseks on ka längus kehahoiak (ettepoole õlad ja kaarjas selg, mis profiilis vaadates meenutab küsimärki), tumedad ringid silmade ümber, krooniline väsimus ja kergesti ärritumine.
Teismelist suuhingajat on keerulisem harjutada taas õigesti hingama, kuid arsti ja patsiendi koostöös on see võimalik. Lisaks nina-kõrva-kurguarstile peaks teismeline suuhingaja kindlasti pöörduma ka ortodondi poole, kuna suure tõenäosusega on tal juba tekkinud sekkumist vajav vale hambumus. Lisaks tuleks külastada müofunktsionaalset terapeuti, kes aitab taastada õige hingamise.
Täiskasvanute suuhingamine
Täiskasvanud suuhingajale on üheks iseloomulikumaks tunnuseks norskamine. Norskamist peetakse sageli tabuks, sellest ei räägita ja sellega ei tegeleta, kuid tähelepanuta jäetud norskamise ning seda tingiva suuhingamisega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. Alates valest hambumusest ja halvast suuhügieenist kuni lõualuude deformatsioonini ning välimuse muutumiseni.
Sarnaselt teismelisele on ka täiskasvanud suuhingaja krooniliselt väsinud, kergemini ärrituv ja vale kehahoiakuga. Sageli on talle iseloomulik ka suuhingajale omane muutunud näokuju.
Täiskasvanud suuhingaja peaks kindlasti pöörduma nii nina-kõrva-kurguarsti, müofunktsionaalse terapeudi kui ka hammaste seisukorra hindamiseks ortodondi poole.
Läbiviijad:
